Ristija Johannes (Türi)

Ristija Johannes oli vanapaari, preester Sakariase ja Neitsi Maarja nõo Eliisabeti poeg, kelle sündi kuulutas ette peaingel Gabriel. Prohvet Malaki ettekuulutuse kohaselt pidi Johannesest saama samuti prohvet ning nii ka sündis. Johannes kuulutas Jeesuse tulekut: „Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.“ (Mk 1, 7).

Ristija Johannes asus elama kõrbe ja hakkas Jordani jões inimesi ristima, millest tuleneb ka tema lisanimi. Ühtlasi ristis Johannes oma kuus kuud noorema sugulase Jeesuse, kuigi ta ei tahtnud seda esmalt oma alandlikkusest teha. Kui Jeesus oli juba ristitud „ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.“ (Mk 1,9). Jeesus pidas Ristija Johannest suurimaks inimeseks, kes on kunagi elanud (Mt 11:11).

Ristija Johannesele sai osaks märtrisurm: Salome, kuningas Herodes Antipase kasutütar, võlus ühel peol valitsejat oma tantsuga ning soovis vastutasuks oma ema õhutusel Johannese pead liual. Herodes lasi pühaku pea maha raiuda. Johannese pea esitlemine Salomele liual on kunstis sageli kasutatud motiiv.

Katoliiklikel piltidel on Ristija Johannes Jeesuse mängukaaslane. Viimsepäeva kohut kujutavatel piltidel on Ristija Johannes koos Neitsi Maarjaga inimkonna eestkostja. Luterlikel altariseintel esineb Ristija Johannes kui vana testamendi viimane ja uue testamendi esimene prohvet enamasti koos Moosesega.

Ristija Johannese tunneb ära nii tema kaamelikarvadest rüü, mida ta kõrbes elades ja inimesi ristides kandis, kui ka tema käes oleva risti järgi. Vahel on tema juures ka lambatall, kes viitab tema ettekuulutatud Jeesusele kui ohvritallele.

Rahvakalendris on Ristija Johannese ehk jaanipäev 24. juuni, suvine pööripäev.

7 aastat tagasi