Mooses oli piibli järgi iisraellaste juht, kes viis rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku. Ta on Teise Moosese raamatu peategelane – kas ja kuivõrd reaalne või legendaarne, on vaieldav. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis.

Luterlikus kirikus sümboliseerib Mooses ühelt poolt uuele testamendile põhineva evangeeliumi õpetuse seotust vana testamendiga ehk tuginemist kristluse pikale traditsioonile. Teisalt osutab Mooses oma käsulaudadega kristlike moraalinormide kehtivusele, mille järgi ei tohi inimesel olla teisi jumalaid Issanda Jumala kõrval, mille järgi inimene ei tohi kummardada pilte ega kujusid, teenida ebajumalaid, ilmaasjata Issanda nime suhu võtta, hingamis- ehk pühapäeval tööd teha, unustada austamast ema ja isa, tappa, abielu rikkuda, varastada, ligimese peale valetada ega tema vara himustada.