Kes ja millal annetas Kullamaa kirikule ristilöödud Kristust, Neitsi Maarjat ja evangelist Johannest kujutava skulptuurigrupi?
Kolgata-teemalise skulptuurigrupi tellis ja annetas kirikule Kullamaa koguduse kauaaegne õpetaja Heinrich Göseken. Gösekeni annetust kinnitav tekst on maalitud Kristust kandva ristipuu altaripoolsele küljele. 1681. aasta hilissügisel surnud Gösekeni matused toimusid 31. augustil 1682. aastal ning ilmselt samal ajal pandi Kolgata-grupp ka kiriku võidukaare ristpalgile üles. Arhiiviallikad kinnitavad, et just sel ajal oli Christian Ackermann koos maalija Lorentz Buchauga kirikus tööl.
Millega võib Kullamaa kiriku Kolgata-gruppi võrrelda?
Kõige paremat võrdlusvõimalust pakub Kullamaa kiriku Kolgata-grupile Tallinna toomkiriku 1694. aastal valminud Kolgata-grupp. Kahe skulptuurigrupi vahel on hulk ühisjooni – eriti Neitsi Maarja ja evangelist Johannese, aga ka Kristuse kuju puhul.
Kui Kullamaa kiriku Kristuse pea ja niuderäti voldistik erineb toomkiriku Kolgata Kristuse omast, siis kuju kehakontuur, kaenlaaukude, põlvede ja isegi kätesse-jalgadesse löödud puust naelte peade teemantlõikeline käsitlus on identne.
Kullamaa kiriku Neitsi Maarja figuur sarnaneb samuti toomkiriku Kolgata-grupi Kristuse ema figuuriga, nii üldise hoiaku kui ka detailide poolest.
Mida võiks Kullamaa kiriku Kolgata-grupp öelda Ackermanni kui 1682. aastal veel üsna noore kujuri kohta?
Juhul, kui Kullamaa kiriku Kolgata-grupp on Ackermanni töö – ja vastupidist on raske tõestada –, siis oli ta juba Tallinna saabudes väga hea ettevalmistusega väljaõppinud kujur. Tema kunsti natuuritruudus äratas tähelepanu ja tõi talle suuri ja prestiižseid tellimusi ka väljaspool Tallinna.