Otto Pius Hippius (1826–1883), baltisaksa maalija ja graafik Gustav Adolf Hippiuse poeg, oli arhitekt, kes enda sõnul oli pühendanud oma elu protestantliku kiriku teenimisele. Ta osales kahel korral maailma kõigi protestantide peakirikuks saama pidaval Berliini toomkiriku projekti konkursil ning kirjutas neli traktaati protestantliku kiriku olemuse, vormi ja stiili teemal.

Hippiuse kavandi järgi ehitati Eestisse kaks erilise arhitektuuriga kirikut – Tallinna Kaarli ja Narva Aleksandri kirik. Põhiliselt Peterburis elanud ja arhitektuuriprofessorina töötanud Hippiusel olid head suhted Eesti- ja Liivimaa aadlike ja kirikuelu korraldajatega, temalt telliti näiteks nii Sangaste lossi kui ka Tallinna toomkiriku altariseina ümberehitusplaan. Viimase taga oli ilmselt Eestimaa rüütelkonna soov muuta oma iidse kiriku sisustus kaasaegsemaks ja väärikamaks. Hippiuse viimane soov – lasta oma põrm matta Tallinna Kaarli kiriku lävepaku alla –, aga ei teostunud.