Täna püstitati Tallinna toomkirikusse taas tellingud, aga see kord tavalised (mitte sellised disaintellingud, nagu 2016. aastal) ja selleks, et Ackermanni nikerdatud barokk-skulptuurid altariseinalt ja kantslilt maha võtta ning Niguliste muuseumi näitusele viia. Rassimist, aga ka hirmu – et keegi, ei inimene ega pühak(ukuju), alla kukuks – oli palju. Aga lõpp hea – kõik hea, nagu kinnitab ka apostlite, evangelistide, Kristus Võitmatu ja Maarja-Magdaleena vahel istuva Toomkoguduse hea õpetaja, Arho Tuhkru, rõõmsalt rahulolev ilme. Suur ja soe tänu kõigile, kes kaasa aitasid!
Kõik need Chrsitrian Ackermanni kujud, ühed kaunimad meistri loomingus, osalevad ülehomme, 23. novembril toimuval Toomkonverentsil “Jumala kirkuse näitelava”. Täpsemalt – kujud seisavad Hilkka Hiiopi ja Tiina-Mall Kreemi ettekande „Hetk ja meeleolu enne näitust Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ keskmes ning auväärt publikul on võimalik neid näha sõna otseses mõttes külg-külje kõrval ja silmast-silma kirikus, mille kirgastamiseks nad on loodud.
Näitus
Niguliste muuseumis avaneb publikule 6. novembril 2020.
Järva-Madise, Simuna ja Vigala skulptuurid Nigulistes.займы долгосрочные без отказаTaavi Tiidor ja Villu Plink võtavad Türi altariseinalt alla Moosese ja Kristuse käega Ristija Johannese.Naissoost demontaažibrigaad (Mia-Maria Rohumaa, Tiina-Mall Kreem ja Hilkka Hiiop) võtab alla kauneid Vigala ja Simuna daame.Kõik kujud koos Rode altari taga.
Mia-Maria Rohumaa, Ackermanni tiimi liikme ja Niguliste hardusprogrammide kuraatori emotsioon ja kommentaar:
VAATEID ACKERMANNI TIIMI KOGUMISRETKELE AUTO TAGUMISELT ISTMELT, RISTIJA JOHANNES KÕRVALT
Mida võtta kaasa kogumisretkele? Telefon, arvuti, nuga. Kaks jopet – kes teab. Maakirikud on rõsked ja oktoobri lõpp on krõbe. Veepudel. Kohvi saab bensiinijaamast.
Tanklakülastajad imestavad – kes on need kuldseks tembeldatud
pluusidega tegelased ja miks nad kell 10 hommikul kirglikult ja läbisegi
räägivad inglitest ja tellingute transpordist. Kui nad vaid teaks, et õhtul
sõidab see seltskond linna tagasi puidust inglite ja bussitäie
barokkskulptuuridega!
Esimene peatus on Vigala kirik.
Vigalast saame mõned voorused, paar Peetrust ja Paulust, Kristus
Võitmatu ja ansamblitäie putosid. On näha, et Ackermanni-tiim on harjunud koos
tegutsema. Vähem kui tunni ajaga laotakse tellingud, tuuakse altariseinalt ja
kantsilist alla skulptuurid, võetakse tellingud taas maha ja kantakse bussi.
Samal ajal pakitakse skulptuure mullikilesse nagu suleteki sisse – sõrmed külmetavad ja hea meelega poeks ise sellisesse
pilvekesse. Selle asemel lööme autole hääled sisse ja võtame suuna Türile,
kevadpealinna.
Türi kirikust tulevad meiega Ristija Johannes ja Mooses, kuid oh häda! Johannes (see sama, kellel on kolm küünarnukki), ei taha kuidagi autosse mahtuda. Ent viis pead on ikka viis pead ja üheskoos saadakse apostel turvaliselt Hilkka auto tahaistmele.
Selle retke alapealkiri võiks olla “Reis ümber maailma”: Türilt Simunasse sõites hakkab tunduma, et on võetud nõuks vabariigile ringi peale teha. Autos veedetud tunnid ei lähe aga raisku, vastupidi. Kui Hilkka on roolis, istub Tiina-Mall ta kõrval telefoni, arvuti ja kahe märkmikuga. Maantee-kontor missugune!
Mina kohtusin Christian Ackermanniga esimest korda paar aastat
tagasi suvesoojas Simunas.
Nüüd on Ackermanni skulptuurid ka mulle igapäevaseks nähtuseks saanud, aga
taaskohtumine Simuna kaunitaridega (eriti armastust saatva lapsukesega…) oli
rõõmustav.
Taavi abiga astusid altariseinalt alla Usk, Lootus ja Armastus,
kusjuures suurim neist kolmest on teadagi… Mullikilesse mähitud figuurie bussi
juurde kandes tõdesime, et siin läheb kitsaks.
Enne autosse istumist kuulsin, kuidas Hilkka ütles telefoni:
“…meie eesmärk on ju siiski Kristus maha võtta.” Jajah, eesmärgid olgu ikka
suurejoonelised.
Järva–Madise kiriku ees seistes tundus, nagu oleksime maastikumaalis. Õhtuvalgus, roosatriibuline taevas ja käratsevad rändlinnud lõid sobiva tausta meie lõbusale külmetavale seltskonnale. Hiljem selgus, muide, et sooja oli täpselt üks kraad. Pakkisime päeva viimaste inglite tiibu erilise helluse ja hoolega ning asusime koduteele. Vahepeal oli pimedaks läinud ja põnev oli mõelda, et tunni pärast on Nigulistes koos seninägematu hulk Ackermanne!
Epiloog: täna hommikul pakkisime Merikesega eilse saagi lahti,
nüüd on Niguliste kooriruumis rivis 40 Ackermanni skulptuuri. Vaatepilt on
muljetavaldav. Küllap oleks Ackermannil endalgi huvitav oma elutööd nõnda ritta
seatuna vaadata.
14. oktoobril Proto Avastustehases toimunud tänuüritusel andis Muinsuskaitseamet preemiad neljateistkümnele möödunud aasta kõige silmapaistvamale restaureerimistööle, uusehitisele ajaloolises keskkonnas, inimesele, avastusele ja teole.займ на карту без проверок и отказа
Laureaadi tiitel kategoorias Parim uurija omistati Christian Ackermanni projekti uurimismeeskonnale.
Hurraa-hurraa-hurraa!!!
Auhinnagalale jõudnud tiimi liikmed: Andres Uueni, Hilkka Hiiop, Anneli Randla, Triin Kröönström, Taavi Tiidor, Alar Läänelaid, Aleksander Miksjuk, Jüri-Martin Lepp, Villu Plink, Priit Laatre, Hannes Vinnal, Marti Laurimaa. Pildilt (ja peolt) puudusid Tiina-Mall Kreem, Isabel Aaso-Zahradnikova, Signe Vahur, Riin Rebane, Hembo Pagi ja paljud veel.
Septembri viimsel pühapäeval, 27. 09, tõime näitusele esmiesed kujud – Juurust kaks Kannatusatribuutidega inglit ja kaks Kristust ning Raplast Markuse, Matteuse ja Kristuse. Näituseni on küll jäänud enam kui kuu aega, aga selle aja jooksul saavad skulptuurid kohaneda uute kliimatingimustega.займ на мгновенно круглосуточно без отказа 150000 рублей
Juuru kantslilt tuleb näitusele 4 skulptuuri: kaks kannatusatribuutidega inglit, Kristus Võitmatu ja Kristus Maailmapäästja. Fotod: Jaak KadarikJuuru kujude alla võtmine. Video: Jaak KadarikJuuru kirikus saatis kogudus skulptuurid pidulikult teele – nende demonteerimine ja kujudega hüvasti jätmine olid seotud koguduse 782. aastapäevaga. Foto: Taavi TiidorRaplas saatis kujud ära koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Foto: Hilkka HiiopJuuru ja Rapla kujud Niguliste trepikäigus ootamas näitust. Foto: Hilkka Hiiop
Lisaks Luukasele oleme Koeru krutsifiksi ristihaaradelt jõudnud avada ka evangelistid Markuse ja Johannese – Markus lõviga ja Johannes kotkaga.
Markus, kes asub risti ülemises otsas, on kõikidest portreedest kõige paremini säilinud; risti allotsas paiknev Johannes on seevastu üsna räsitud. Siiski on isegi Johannesest piisavalt palju säilinud, et saada veelkord kinnitust maalija osavusest ning kinnitada, et tegemist on tõelise meistriga.
Ees ootab veel Matteuse avamine ning siis asume uuesti tööle Kristuse ihu ning Linnamuuseumi maali konserveerimisega.
1681. aastal nikerdas Christian Ackermann Tallinnas elanud kaupmees Johan Höppneri elutoale puidust ehisportaali.
Esmavaatlusel tundub, et portaali parem ja vasak külg peegeldavad teineteist. Kui süveneda ja vaadata lähemalt, siis selgub, et taimede valik on kartušil, piilaritel ja soklitel erinev. Tänu Tallinna botaanikaia metoodiku Krista Kauri abile sai võimalikuks uksele nikerdatud taimevanikud suures osas ära kirjeldada.
Botaanik Krista Kauri kirjeldus:
Päris kõiki taimi pole tänapäeval võimalik isegi botaanikutel ära määrata, kuna skulptor (ja hiljem restauraator) kasutas oma töös peale tegelikkuse jäljendamise ka elavat kujutlusvõimet.
Piilaritele nikerdatud hariliku humala emasõisikud, rahvakeeli nn humalakäbid viitavad peremehele ning tema nimele. Humal on Hoppen ja seega nimi Höppner on suure tõenäosusega, kas humalakasvataja või õlletootja tähenduspäritoluga.
Jüri-Martin Lepp puhastab Kristuse sääri.Hilkka Hiiop puhastab Kristuse varbaid – paksu värvi alt ei avane mitte ainult originaalne värv, vaid ka peene nikerduse detailid, mis on varjunud paksu õlivärvi alla.
Välja on ilmunud Koeru krutsifiksi maalingute “autor”, kelle ristisime Koeru Meistriks, kuna tema nimi jääb esialgu endiselt tundmatuks. Nimelt on sama mees maalinud ka Tallinna Linnamuuseumile kuuluva “Püha õhtusöömaaja” pildi – dünaamiline, kergelt groteskne maalimislaad on väga sarnane Koeru Luukasele ja üks maalil kujutatud nägudest peaagu identne. Aga nagu 17. sajandi puhul tüüpiline, on ka see maal signeerimata ja selletõttu autori nime keeruline tuvastada; ometi on meil arhiiviallkitest teada üksjagu toonaste maalijate nimesid, kellega seevastu ei oska konkreetseid maale kokku viia.займ для 18 лет
Koeru Luukas ning detailid “Püha õhtusöömaaja” maalilt: milline on Luukasele kõige sarnasem nägu?
Kuna leid on nii intrigeeriv, siis plaanime Linnamuusemi kehvas seisukorras ja mustunud maali korrastada ning võimalusel eksponeerida Nigulistes 2020. aasta novembris avaneval Ackermanni näitusel. Ehk jõuame Koeru Meistri kahe töö paralleeluuringutega ka lähemale maalijale ning “Püha Õhtusöömaaja” päritolule.
“Püha õhtusöömaaeg” Tallinna Linnamuuseumis. Õli (?) lõuendil. Esilagu parema foto puudumisel on maali tervikvaade esitatud Kjellini arhiivist Stockholmist pärineva mustvalge foto ümberpildistusena.