Are you seeking to improve your abilities in the video game of Baccarat? Whether you’re a newbie or an experienced player, it’s always valuable to have some ideas to help you enhance your chances of winning. In this write-up, we’ll discuss some essential techniques that can assist you do well in this (veel …)
For gambling establishment fanatics that favor to play without damaging the financial institution, on-line cent slots supply a perfect service. With their low minimum wagers and high home entertainment value, these video games have ended up being a popular option among players worldwide. In this write-up, we will explore what online dime ports are, (veel …)
Christian Ackermanni projekt sai veel ühe tunnustuse – EKA loomepreemia “avastuslikult autorit loova näituse “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” Niguliste muuseumis ning selle “taaskasutus” Tallinna toomkirikus, Christian Ackermanni kodukirikutes ja veebis koostamise eest.”
Tiina-Mall Kreem ja Hilkka Hiiop võtsid III advendipühal (12.12.2021) uhkuse ja tänulikusega vastu EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse teenetemärgi Christian Ackermanni uurimise ning Eesti kiriku- ja kultuurielu edendamise eest. Tegelikult on teenetemärk kogu projekti meeskonnale ja muidugi ka Christian Ackermannile!
Jätkates varasemate näituseprojektide traditsiooni, valmis EKA Kunstikultuuri õppekoordinaatori Pille Teppani osavate näppude all Ackermanni näituste väliplagust imetabane kleit! Plagu on seisunud Tallinna linnaruumis pea aasta – kõigepeal Niguliste, siis Toomi ees ning talletab endas üksjagu ajalugu ja paatinat.
Väliplagu Toomis näitusekreklaami rollis ning väliplagu järelelu ülišiki kleidina.
Lõppenud on Ackermanni näitusetuur pealinnas – kõigepealt Nigulistes, siis Tallinna toomkirikus – aga see ei ole veel Ackermanni loomingu eksponeerimise lõpp. Nüüd on skulptuurid koos näituseposteritega jõudnud tagasi kodukirikutesse ja paigutatud oma kohtadele. займы без проверок и звонков на киви кошелек
Ackermanni rändnäitus kodukirikutes.Täname kõiki kirikuid ja kirikuõpetajaid: Rapla (Mihkel Kukk), Simuna, Rootsi-Mihkli (Patrik Göransson), Martna (Küllike Valk), Karuse (Meelis Malk), Juuru, Lihula (Kaido Saak), Järva-Madise, Tallinna toomkirik (Arho Tuhkru), Türi; lisaks Vigalat ja Hagerit, kus küll näitus ei jätkunud, kuid Ackermann kenasti omal kohal.
Juba praegu saavad huvilised, kes soovivad Ackermanni skulptuure vaadata tema tegelikus kontekstis – osana kirikuruumist, osana altaritest ja kantslitest – külastada kodukirikuid. Aga järgmisel suvel, kui ilm on soe ja kirikud igapäevaselt avatud, on see hea põhjus võtta ette üks ilus ja kultuurne Eesti reis. Kohaliku pärandi hindamine on üks neist vähestest positiivsetest õppetundidest, mida pandeemia-aeg on meile andnud.
Abiks Ackermanni huvilisele: neis kirikutes leiab Ackermanni töid.
Ainus erand, kes jääb veel mõneks ajaks kodust kaugele, Eesti Kunstiakadeemia konserveerimisosakonda, on projekti “kaanepoiss”, Koeru kiriku krutsifiks. Tema puhastamisprotsess veel jätkub. Ja nagu Koeru õpetaja Jaanus Tammiste südamest soovib – väärikaks kojusaabumiseks ka uhke kirikuruumi korrastmine lõpuni viia.
Koeru kiriku uhked keskaegsed maalingud, mis osaliselt vajavad veel hilisemate lubjakihtide alt avamist. Just sellesse võimsasse interjööri jõuab peatselt ka krutsifiks.
Pealinna näituste lõpuakordina tegi Mia-Maria Rohumaa, EKA konserveerimisosakonna magistritudeng toreda video, kus tudengid meenutavad oma esimesi kokkupuuteid Ackermanni loominguga.
Nagu viimasel ajal kombeks, näitusi mitte ainult ei avata, vaid ka lõpetatakse pidulikult. Kohe-kohe on sulgumas Ackermanni näituste sari (algselt Nigulistes, seejärel Tallinna toomkirikus) ning kujud on naasmas oma kodukirikutesse. Pandeemia tõttu edasi lükkunud seminar „Ackermanni akadeemia“ (toimus 2. 10. 2021 Nigulistes ja Tallinna toomis) kujuneski näituse ja projekti intellektuaalseks kokkuvõtteks, kus varauusaja tippuurijad rääkisid selle perioodi kultuurilistest ja sotsiaalsetest kontekstidest, kuhu paigutub Ackermanni töökoja looming. Hoolimata sellest, et mitmed planeeritud ettekanded jäid haigestumiste tõttu ära, kujunes üritus väga meeleolukaks ja silmiavavaks. Päeva esimeses osas Nigulistes rääkis varauusegse kaubanduse uurija ja praegune EKA muinsuskaitse magistrand Hannes Vinnal apteegi ja kunsti suhetest ning sellest, kuidas tollel ajal kauples kunstitarvetega just apteeker. Teoloogid Alar Laats ja Meelis Friedenthal avasid luterliku teoloogia ja traditsiooni mitmekihilisust ning ajaloolane Triin Kröönström, Ackermanni-projekti üks uurijatest, tõi publiku ette kuhja materjale, mis jäid küll aja- ja ruumipuudusel Ackermanni monograafiast välja, kuid võiksid märkimisväärselt panustada selle perioodi kunstipilti. Akadeemia lõpetas Ackermanni näitusetuur toomkirikus, kus projekti (mittehaigestunud) kuraatorid Hilkka Hiiop, Anneli Randla ja Triin Kröönström rääkisid näituse neist prismadest, mis ei kuulu tavapärase ekskursiooni raamidesse.
Ackermanni akadeemia ringkäik näitusel.
Hoolimata haigestumistest ja päikeselisest ilmast oli osalejaskond muljetavaldav ja loodetavasti kõigile nauditav. Päeva lõpus pakiti sisse Rapla kantsli kolm kuju, kes naasid kodukirikusse tähtsal päeval, 3.oktoobril, mil tähistati Rapla kiriku 120 aastapäeva.
Ja hoolimata sellest, et nimetasime ürituse Ackermanni finissaažiks, on näitus veel viimaseid nädalaid avatud. Kõik, kellel see nägemata, tuleb minna – Ackermanni skulptuurid pole iial sellisel viisil kohtunud, ka meistri enda eluajal mitte ning ilmselt läheb sajandeid, kui selline asi uuesti ette võetakse.
Suurimad tänud Niguliste teadurile Kerttu Palginõmmele, kes kogu ürituse organisatoorika enda õlule võttis.
Aastapreemia laureaadid, kes kuuluvad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingusse. Taamal Ackermanni kirikud: Niguliste ja Toom.
Ühingu aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu traditsioonilise aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt ning selle liikmed HilkkaHiiop, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, IsabelAaso-Zahradnikova, TriinKröönströmjaAndres Uueni. Erakordselt põhjalik ning laiaulatusliku haardega projekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020) tõi esmakordselt nii erialaringi kui väga laia publiku ette meie 17. sajandi lõpukümnendite kõige suurema kunstniku. Mitmetasandilise uurimisprojekti suurimateks väljunditeks olid 2020. aasta lõpul Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis avatud suurejooneline näitus ning mahukas monograafia. Christian Ackermanni loomingut tutvustav näitus on sel suvel ja sügisel vaatajate ees Tallinna toomkirikus.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemiaid on välja antud alates 1996. aastast, 1972. aastast kuni 1991. aastani tunnustati Eesti kunstiteadlasi Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni poolt.