Ackermanni näituse finissaaž – ACKERMANNI AKADEEMIA
Nagu viimasel ajal kombeks, näitusi mitte ainult ei avata, vaid ka lõpetatakse pidulikult. Kohe-kohe on sulgumas Ackermanni näituste sari (algselt Nigulistes, seejärel Tallinna toomkirikus) ning kujud on naasmas oma kodukirikutesse. Pandeemia tõttu edasi lükkunud seminar „Ackermanni akadeemia“ (toimus 2. 10. 2021 Nigulistes ja Tallinna toomis) kujuneski näituse ja projekti intellektuaalseks kokkuvõtteks, kus varauusaja tippuurijad rääkisid selle perioodi kultuurilistest ja sotsiaalsetest kontekstidest, kuhu paigutub Ackermanni töökoja looming. Hoolimata sellest, et mitmed planeeritud ettekanded jäid haigestumiste tõttu ära, kujunes üritus väga meeleolukaks ja silmiavavaks. Päeva esimeses osas Nigulistes rääkis varauusegse kaubanduse uurija ja praegune EKA muinsuskaitse magistrand Hannes Vinnal apteegi ja kunsti suhetest ning sellest, kuidas tollel ajal kauples kunstitarvetega just apteeker. Teoloogid Alar Laats ja Meelis Friedenthal avasid luterliku teoloogia ja traditsiooni mitmekihilisust ning ajaloolane Triin Kröönström, Ackermanni-projekti üks uurijatest, tõi publiku ette kuhja materjale, mis jäid küll aja- ja ruumipuudusel Ackermanni monograafiast välja, kuid võiksid märkimisväärselt panustada selle perioodi kunstipilti. Akadeemia lõpetas Ackermanni näitusetuur toomkirikus, kus projekti (mittehaigestunud) kuraatorid Hilkka Hiiop, Anneli Randla ja Triin Kröönström rääkisid näituse neist prismadest, mis ei kuulu tavapärase ekskursiooni raamidesse.
Hoolimata haigestumistest ja päikeselisest ilmast oli osalejaskond muljetavaldav ja loodetavasti kõigile nauditav. Päeva lõpus pakiti sisse Rapla kantsli kolm kuju, kes naasid kodukirikusse tähtsal päeval, 3.oktoobril, mil tähistati Rapla kiriku 120 aastapäeva.
Ja hoolimata sellest, et nimetasime ürituse Ackermanni finissaažiks, on näitus veel viimaseid nädalaid avatud. Kõik, kellel see nägemata, tuleb minna – Ackermanni skulptuurid pole iial sellisel viisil kohtunud, ka meistri enda eluajal mitte ning ilmselt läheb sajandeid, kui selline asi uuesti ette võetakse.
Suurimad tänud Niguliste teadurile Kerttu Palginõmmele, kes kogu ürituse organisatoorika enda õlule võttis.